Enn Kaljo aktiivne koduleht ja märkmik


Tuumaenergia kui kokkulepe saatanaga

TUUMAJAAM KUI KOKKULEPE SAATANAGA

 

Selle artikli aluseks on väljavõtted maailma väljapaistvaima taastuva vesiniku spetsialisti, professor Roy McAlisteri raamatust “Vesiniku tsivilisatsioon”, mis kinnitab, et energiatulevik on ka meie globaalse majanduse tulevik. Raamatule eessõna kirjutanud Russel Voorhees kirjutab, et õigusega on Roy McAlister oma enam kui neljakümneaastase praktilise ja hariva ning valgustava tööga ära teeninud nime Doktor Vesinik.

Kuna tuumajaama rajamine paistab ka Eestis teatud ringkondadele olevat eriti pakiline ja taevalik lahendus, siis tahaks ennekõike võimaldada neil heita pilk maailma suurima autoriteedi kirjutistele selles vallas. Ehk läheb siis see haigusnähe kiiresti mööda.

Kulude kokkulöömine pimestab moraalse eesmärgi

Kui fossiilsed kütused oleksid maksustatud nende tegeliku maksumusega, siis ei oleks tuumaelektrijaamu mitte kunagi püsti pandud, sest sellega kaasnevad enneolematud kulutused kütuste kaevandamiseks, töötlemiseks, jaotamiseks, plaanide sepitsemiseks ja kõigi tuumaelektrijaama osade ehitamiseks. Selliseid enneolematuid tuumaenergia tootmiseks vajalike fossiilsete kütuste kulutusi oli võimalik ignoreerida vaid seetõttu, et fossiilsed kütused olid saadaval “võtmise” hinnaga. Kui tuumaenergia tõelised hinnad oleksid olnud teada nende tootmiseks läinud tegelike kulutuste ja elutsükli maksumuse näol, siis oleks väga kahtlane, et maksumaksjad oleksid tahtlikult subsideerinud selliste energiat õgivate jaamade ehitamise enneolematuid kulutusi.

Tuumajaamad on allikaiks radioaktiivsetele jäätmetele, mida peab kaitsma terroristide ja hoiukohtade purunemise eest looduslike maapinnaliikumiste eest enam kui sadatuhat aastat. Lisage need eluea suurused kulutused tuumajaamade ehituseks kulutatud söe, nafta ja loodusliku gaasi tegelikele hindadele ja kilovatt tunni hind tuleb kaugelt suurem, mille lähedalegi ei küündi ühegi teise energialiigi tegelik maksumus.

 

Vaid säästev areng saab olla eesmärgiks

Tuleb teha tõeline majandusanalüüs ja arvutada välja, kuidas kergendada säästvat arengut, selle asemel, et viljeleda rikkuste ümberjagamist nõrkadelt ja eksitatuilt hoolimatute tsivilisatsiooni- liikmete poolt. Kavalamad, tootlikumad ja kõvasti tööd tegevad indiviidid leiavad alati teid õitsengule, kuid seda ei tohiks saavutada nende kaastöö arvelt, keda on valele teele juhitud oletusega, et võtmise hind, aga mitte tegelik maksumus, teenib kõige paremini meie väärtusetunnetuse sätestust.

 

Tsivilisatsiooni Suur Plaan

Õiglusega, mis rajaneb tõepärasel väärtuste määratlemisel, võib tsivilisatsioon saavutada suure eesmärgi, mis ühendab kõik rassid, religioonid ja usutunnistused ülemaailmse säästva õitsengu nimel. See üleüldise õitsengu Suur Plaan on äratuntav saatus, mis on piisavalt väärtuslik, et selle nimel teha ohverdusi, erandlikke tegusid ja vajalikke panustamisi.

Inimesed leiavad julguse andmaks oma panuse, et viia ellu säästva õitsengu Suurt Plaani, kui see kord on kehtestatud. Ajalugu talletab Üleüldise Säästva Õitsengu saavutamise kui tsivilisatsiooni kõige väärtuslikuma ja austustväärivama saavutuse. Rikkuse loomisele järgneb muusika, kunsti, meditsiini ja teiste teaduste arendamise uuenenud vaimsus. Seda rikkust saab mõõta keskkonna olukorra paranemise ja võrreldamatu päikese-vesiniku energiamahukate saaduste ja teenuste tootmisega.

 

USA eeskuju on siiani olnud küsitava väärtusega!

1960-l aastatel ületas USA naftavajadus tootmisvõimsused ja 1973 aasta naftaembargo ajal importis USA 35% kogu vajaminevast naftast. Aastal 2003 importis USA juba 75% tuumakütustest, 60% naftast ja 16% maagaasist, mis oli vajalik maailma juhtiva majanduse ülesehitamiseks. Kõik teised maad järgivad Ameerika energia-intensiivse elustiili standartit – aga kuidas kavatsetakse seda saavutada?

Tuleviku ajaloolased järeldavad seetõttu, et esimesed paar tööstusrevolutsiooni sajandit tootsid “tehnoloogilist lõksu”, milles umbes kuus miljardit inimest tarbisid iga aasta jooksul umbes miljoni aasta väärtuses fossiilseid varusid tagavaradest, mille ladustumine võttis aega 500 miljonit aastat. See kurjakuulutav lõks on tekitanud mädanevat vaenulikkust rikaste tööstusriikide ja kasvava majandusega riikide vahel.

 

Radioktiivse saatanaga tehtud tehing

Samas, kui aatomituuma lõhustumisel saadud energiat on kasutatud elektri tootmiseks, on tuumakütused samuti piiratud oma hulga poolest ja ammendatakse väga lühikese aja jooksul.

Radioaktiivseid jääke akumuleeritakse üle terve maailma. USAs on ohtlikud tuumajäätmed tuumajaamadest, lennukitest, allveelaevadest, pommitehastest, tuumarakettide lammutamise ettevõtetest ja ülikoolide laboratooriumidest ladestatud 39 osariigi 131-s asupaigas. Kaks kolmandikku USA rahvastikust elab vähem kui 75 miili raadiuses ühest või mitmest neist 131-st ladustuspaigast, mis kõik on liiga haavatavad inimlike eksituste, õnnetuste või terroristide rünnakute suhtes.

Radioaktiivsed jäätmed, mis on praegu USAs kokku kuhjatud, väljutavad tuhat korda enam radioaktiivset kiirgust kui Tšernobõli katastroofi tõttu välja paiskus ja palju kordi enam kui Hirošimale ja Nagasakile visatud aatomipommid.

Tihti on üks neist jäätmetest plutoonium, mille radioaktiivsus väheneb säilitamisel poole võrra alles 380 tuhande aasta jooksul. Vaid miljondikust untsist plutooniumist on piisav, et põhjustada selle kogusega juhuslikus kontaktis olnud inimesel või ükskõik millistel loomadel vähki.

Iga agentuur, mis on tegelikult õppinud tundma tuumajäätmete ladustamisega seonduvat, on teadlik, et matmispigad, mis peaksid sisaldama tuumajäätmeid, ei tohiks lekkida sadu tuhandeid aastaid, kuid tegelikult nad juba lekivad. Idaho Rahvuslik Inseneriteaduse- ja Keskkonna-laboratoorium ja Hanfordi ladustamispaik Washingtoni idaosas on mõlemad radioaktiivseid aineid lekitavad kohad.

50 miili Las Vegasest eemal asuv Yucca mägi, oma sinnakaevatud tunnelite ja võlvkeldritega, mis on ette valmistatud 39 osariigi tuumajäätmete ladustamise kohaks. Kuid eksperdid on nõus, et on vaid aja küsimus, millal see ladustamispaik samuti lekkima hakkab. Yucca mäe jäätmehoidla hakkab lõpuks lekkima tänu mäe akumuleeritud niiskuse liikumisele. Nagu iga teinegi geoloogiline objekt, on ka Yucca mägi maavärinatele avatud ja samuti on seal nõutud turvalise säilitamise tingimustele vaatamata sadade tuhandete aastate jooksul võimalik üldine hoidla lagunemine.

USA Oak Ridge’i Rahvusliku Laboratooriumi endise direktori Alvin Weinbergi analüüs olukorra kohta on järgmine:

Meie, tuumainimesed, tegime Fausti tehingu ühiskonnaga ja tegelikult ei tea keegi, kas me suudame seda kõike. Püüda ette näha, mis juhtub tuhandete või kümnete tuhandete aastate pärast, on kaunis naeruväärne.”

Oak Ridge’i Rahvuslikus Laboratooriumis katsetati Jaapanile Teise Maailmasõja lõpetamiseks visatud aatomipommide plutooniumit.

 

Tuumajaamade effektiivsuse kohta esitatakse petlikke raporteid

On üsna tavaline, et elektrienergia tootmise effektiivsust mõõdetakse elektrienergia kogusega, mida on toodetud fossiilsete kütuste põletamiseks vajaliku kuumuse tarbeks. Sellele toetudes väidetakse tavaliselt, et elektrijaamad, mis töötavad kivisöe, nafta ja maagaasiga, töötavad 40%-se effektiivsusega ja kui neid kombineerida nii, et väljaheitegaasid suunata auruturbiinide kuumutamisele, siis saavutatakse isegi 55%-ne kasutegur. Seeläbi väidetakse, et fossiilsetel kütustel töötavate jaamade elektritootmise effektiivsus on kõrge ja hinnad tarbijaile madalad.

See kalkulatsioon on petlik. Ta ei kannata välja ausat “õun-õuna vastu” võrdlust päikese-energia lahendustega. On palju mõttekam mõõta effektiivsust, võrreldes toodetud elektrikogust päikeseenergia kogusega, mida on vaja primaarse energiamuundamise protsessi käigus. Niimoodi võrreldes ei ole energiat parimates fossiilsete kütustega köetavates jaamades kunagi toodetud enam kui 0,2 % effektiivsusega ja pea kogu elekter on toodetud vähem kui 0,1% effektiivsusega. (Võrreldes kaasaegsete päikeseenergia taldrik-generaatorite rühmade ja fotovoltpaneelide enam kui 20%-ga).

Seega on selge, et praegused laialt levinud energia konverteerimise viisid on ebaeffektiivsed ja kogu elust sõltuvale keskkonnale äärmiselt kulukad. Säästva majanduse tarbeks peame me pöörduma alternatiivsete taastuvate, mittesaastavate ja saadaolevate kütuste poole.

 

Rikkust avardava majanduse loomine

Vesinik on mürgivaba ja puhtalt põlev kütus, mida saab toota täiesti saadaolevatest vesinikku sisaldavatest ühenditest, nagu vesi ja teda on võimalik kasutada praktiliselt igas seades, mis praegusel ajal fossiilseid kütuseid tarbib. Termin päikese-vesinik viitab vesinikule, mis on toodetud päikese energiat või mõnd tema taastuvat saadust (tuult, laineid, langevat vett ja biomassi) kasutades. Asendades fossiilsed kütused päikese-vesinikuga, võime me edasi minna rikkuseid kurnavalt majanduselt rikkuseid, tervist ja inimarengu võimalusi suurendavale majandusele.

Teatud tõestatud päikese-energiast vesinikku tootvate tehnoloogiate üldine effektiivsus ületab kahtekümmet protsenti. See on 200 korda enam kui parimatel fossiilsetest kütustest energia tootmise viisidel.”

 

Sellega seoses on tuumajaamast rääkida ja mõelda, üleüldse ülearune – unustage see ummiktee ja maailma elu ohustav monstrum ära. Akadeemikud, kes seda propageerivad peavad aru saama, et nende jutt tuumajaamade odavusest ja ohutusest on äärmiselt vastutustundetu ja ebainimlik.

See jutt on väga eluline eriti nüüd, kui isegi mõned Tšernobõli veteranid heietavad mõtlematult tuumaenergia tulevikust.

Tuumakiirguse hävitavast tööst põhjendatud valu ja kannatused ei ole mingi rahaga kompenseeritavad – seepärast nõuavad Eesti rohelised igasuguse tuumajaamadega seonduva tegevuse ja planeerimise lõpetamist!

 

 

Enn Kaljo

Innovaatiliste lahenduste uurija

 

 

Advertisements

AVALIK KIRI EESTI VABARIIGI PEAMINISTRILE

AVALIK KIRI EESTI VABARIIGI PEAMINISTRILE

 

Eesti Vabariigi peaminister

Hr. Andrus Ansip,

Eesti Vabariigi valitsus

Stenbocki maja

 

 

02 märtsil, 2006 aastal

 

Lp. Härra peaminister Andrus Ansip,

 

Kuna viimasel ajal on nii Teie kui paljude teadlaste sõnavõttudest otseselt või kaudselt esile tulnud tuumaelektrijaamade rajamise mõte ja vajadus, ja ka meediakommentaaridest võib jääda mulje, nagu oleks see meid tõesti viimases hädas päästev majandusime, siis lubage mul veidi meelde tuletada ajalugu: kui Eestis 1980te lõpus pääses valla fosforiidikriis ja rahvas tõusis kui üks mees protestiaktsiooniks üles, siis tehti seda Eestimaa päästmise nimel kasuahnete Nõukogude Liidu majandusinimeste käest ja saavutati ka edu, mingit laialdast kaevandamist ei tulnud ja mis on tänaseks sellest saanud?. Ega vist ei kuulegi sellest suurt midagi enam, nagu poleks olnud. Küllap oli selles fosforiidikaevandamises teeneid ka meie teadlaskonnal. Samas tean ka paljusid neid, kes selle vastu olid.

Praegu räägitakse sellest, et väetised on mürgised ja see, mida mulda lisatakse ja millega umbrohtu hävitatakse, jõuab ka meie organismi, kõige otsesemat teed mööda.

Tuumaelektrijaamadest teame me palju, eriti neist, mis on endised ja vanad jaamad ja asuvad meist idas ja lõunas. Tegelikult on need jaamad kõik viitsütikuga pommid, mis varem või hiljem kujutavad inimkonnale suurt ohtu. Inimlik eksitus võib olla terrorismist ja looduskatastroofidest veelgi kiirem ja tuumajaam võib antud piirkonna elustiku hävitada kümneteks aastateks mitmesaja, kuni tuhande kilomeetri raadiuses. Mis on Eesti maa raadiuseks? Ei tulegi tuhandetki välja!

Oh, tehkem pealegi tuumajaam leedukate maale, siis on see meist kaugel, nii arvavad mõned küünilised inimesed. Kas leedulased ei ole mitte meie vennad ja õed?

Kuidas saab härra peaminister võtta sellisel niivõrd õrnal teemal otsuseid vastu ainuisikuliselt, ilma, et oldaks asja uurinud kümneid aastaid ja ilma et oldaks tutvutud muude alternatiividega?

Maailm ei ole ammu enam see, mis ta oli 20 sajandi lõpus – muutused inimeste teadvuses on toimunud üleöö ja nagu paisu taha kogunenud meri ootab see uus vallapääsemist.

See sisaldab kõiki uusi tehnoloogiaid, mis asendavad kõik fossiilsed kütused igaveseks ja kaotavad vajaduse valutada pead niisuguse asja pärast, nagu elekter. Maailmas on juba üle saja aasta olemas tehnoloogiad, millele pani aluse Nikola Tesla ja mida nimetatakse vabaks energiaks. Vaba energia on vaba ja tasuta käes, kui mitte arvestada ühekordset investeeringut seadmetesse. Neid seadmeid on nende leiutajad patenteerinud ja kõigi tegutsevate seadmete kohta on võimalik saada ka valmistamise jooniseid, koos samm-sammuliste juhistega. Loomulik on, et igaüks, kes selle seadme ka valmis teeb, saab seda kasutada, kuna inimesel peab olema õigus ise või koos naabritega loobuda kallist elektrist, mida riigi monopoolne firma kalli hinna eest müüb, kasutades selle tootmiseks ammu iganenud meetodeid ja saastades keskkonda ning hävitades planeet Maa varusid, mis ei ole hoopiski selleks mõeldud.

Mõelgem hetkes: kui kusagil on keegi, kes ütleb, et vesinik on kõige parem kütus, siis peaks ju uurima seda, kas see vastab tõele. Siiani on Eestis, nii teadlaste hulgas, kui ka koolides, õpilaste ja õpetajate hulgas levinud arusaam, et vesinik on ohtlik ja väga raskesti kättesaadav aine. No kuulge, vesinik on meie ümber igal pool olemas! Harimatus kõneleb nende suu läbi, kes ei oska end asjadega kurssi viia ja teha selgeks, mis või miks on vesinik olemas ja vajalik. Vesinik on kõige turvalisem teadaolevatest kütustest ja juba praegu saab teda kasutada autokütusena, gaasi asemel majapidamises ning elektritootmise, ning ei ole vaja rääkida asjatundmatut juttu, et vesiniku saamiseks on vaja tuumaenergiat ja tuumajaamu. Kaugeltki mitte. Vesiniku tootmiseks piisab kui te teate midagi katalüüsil põhinevast reaktsioonist. Katalüsaator, olgu selleks näiteks molübteen või palju kordi odavam alumiinium, on sellisel juhul kestva väärtusega, kuna katalüsaatoriks oleva aine kogus taastub uuesti ja uuesti. Ja katalüsaatorina kasutatav alumiinium näiteks lõhustab vee spontaanselt kaheks vesiniku aatomiks ja üheks hapniku aatomiks. USAs leiutati näiteks käesoleva aasta veebruaris seadeldis, mis toodav kütuseelemendi tarbeks vesinikku just katalüütilises generaatoris ja sealt läheb vesinik koheselt kütuseelementi ja sealt omakorda eralduv vesi uuesti generaatorisse tagasi, tekitades nii suletud süsteemi. Ja ei mingit vajadust tuumajaama järele ja ei mingit nuttu energiakriisist.

Kütusena saaksime juba praegu asendada kogu naftast saadud kütustevaliku vesinikuga ja järgmise astmena, asendada kõik kütused kütusevabade mootoritega.

Elektritootmiseks piisab sellest, kui igal eramul või suurel majal on oma väike portatiivne suure võimsusega generaator või mootor, mis ei kasuta ühtki senituntud kütust, töötab aga siiski, kas püsimagnetite abiga või mõnel muul arusaadaval moel, kuid fakt jääb faktiks, et selline süsteem annab palju suuremat effektiivsust, kui Eesti Energialt kalli raha eest ja pidevalt kerkivate hindadega elektri ostmine. Samuti ei pea inimene seda elektrit odavalt energiagigandile müüma, vaid võib sellega toota midagi väärtuslikku, et siis seda müüa, sellega on inimese leidlikkus saavutanud uue kvaliteedi.

Praegune hädine olukord, kus riik koorib oma alluvatelt kodanikelt seitse nahka, tuleb ümber teha – riik saab rikkaks vaid siis kui tal on rikkad kodanikud ja kui tal neid on vähemasti 70% või enam, mitte pelgalt 10%, nagu praegu. 10% leiavad ikka mooduse, kuidas vähem makse maksta ja siis jääb maksukoormus ikkagi 90% inimeste kaela, kellel on aga 10% kogu liikvelolevast rahast. Praegu on Eestiski olukord, kus 90% rahast on kogunenud 10% inimeste kätte. Kas te arvate, et see on normaalne? Mina küll nii ei arva. Ja ma tean, et enamik rahvast ei arva nii.

Seega, kuna rahvas on meil kõrgeima võimu esindaja, siis peab rahvas saama osalusdemokraatia abil otsustada, mida on vaja kõigepealt, et Eesti saavutaks õitsengu ja kõige esmalt just õitsengu. Kuid seda ei ole võimalik saavutada ilma säästva arenguta. Tuumajaama ehitus on aga pillamise musternäidis ja täiesti ebarentaabel ettevõtmine, et mitte öelda: kahjulik, sest tema kasutegur on 100% sissepandud investeeringute juures 103%, ehk lihtsalt 3%, mis tähendab, et peaaegu nulli lähedane.

Samas on olemas tehnoloogiaid juba mainitud vaba energeetika vallast, kus tulemuseks on 11400% kasumit. Taoliste tehnoloogiate vastu tunnevad huvi riigid, kus ollakse keskkonna vastu palju enam austavamad või kus on keskkond nii habras, et ainuüksi mõte sellest, et seda võiks saastada veel veidi, jätaks sealsed inimesed ilma puhtast õhust üldse.

 

Seega, kutsun härra peaministrit üles tutvuma võimalike alternatiividega väljaspool Eestit, mis ei ole veel meie teadlaskonna enamuse tähelepanu köitnud, sest meil ollakse enamikus ikka eilses ja pikaldases mõtlemises kinni. Ma tean näiteks väga paljusid USA, Kanada, Prantsuse, India, Venemaa ja teiste riikide teadlaste töid, milles tuuakse eraldi välja uudsed tehnoloogilised saavutused ja neis nimetatakse energiasõltumatuse saavutamist primaarseks ülesandeks iga riigi jaoks.

Eesti Vabariigis on võimalik saavutada energiasõltumatust vaid tänu uutmoodi mõtlemisele ja vaid tänu maailmas olevate uuenduste kiirele ärakasutamisele rahva kui terviku heaoluks, sest rahvas on riik ja riik on rahva jaoks.

Hoopis eraldi teema on maksusüsteem ja selle ümberkorraldus, millest hetkel ei räägi.

 

Lugupidamisega ja sisukat vastust ootama jäädes,

 

Teie,

 

Enn Kaljo

Innovaatiliste lahenduste uurija

P.S.Loodan, et minu arvamusega ühinevad paljud inimesed üle terve Eesti.

 


Hello world!

Welcome to WordPress.com. This is your first post. Edit or delete it and start blogging!